Ristema Talu Muuseum
Muuseum on avatud kell 18.00 - 22.00
Pääse 1 euro tasumine on vabatahtlik
PÄEVAKAVA
19.00 Kadri Alleri ettekanne "Metsavend Elmari elust Hageri ja Nissi kihelkondades ning kaugemal".
Ajaloohuviline Kadri Aller teeb ettekande, käsitledes metsavendade elu Hageri ja Nissi kihelkondades ning selle mõju laiemalt. Ettekanne keskendub vabadusvõitlusele ja vastupanule ning selgitab, kuidas need mõjutasid kohalikku kogukonda ja selle identiteeti. Keila mees Elmar Taimre (1916-2005) veetis 11 aastat oma elust metsavennana varjudes ning 10 aastat Mordva ANSV-s vangilaagris. Oma pika olelusvõitluse jooksul jõudis ta mitmesse Eesti nurka - Keilasse, Veriorra, Pohla külla ja Sindisse. Karmist elukorraldusest ja korduvatest üle noatera pääsemistest on säilinud hulganisti mälestuskilde ja fotosid. Rikkalik materjal võimaldab metsavenna õe lapselapsel Kadril jutustada teile Elmari loo, milles peegeldub paljude tolleaegsete noormeeste traagiline elusaatus.
20.30 Laternamatk Mõnuste Murrumetsas.
Külastajatel on võimalus osaleda laternamatkal Mõnuste Murrumetsas, kus nad saavad kogeda öist loodust ning kuulda lugusid ja legende piirkonna minevikust ja loodusest. Matka käigus tutvustatakse ka Mõnuste paemurru ajalugu ja geoloogilisi eripärasid.
21.30 Filmikroonika: Mõnuste küla eakate jutustused "Nii me elasime":
Õhtu lõpetuseks näidatakse filmikroonikat "Nii me elasime", kus kokku on pandud Mõnuste küla eakate videosalvestused, kajastades nende elu- ja töökogemusi ning mälestusi. Filmikroonika annab külastajatele võimaluse süveneda kohaliku kogukonna eluolu ja traditsioonidesse ning mõista, kuidas need on aja jooksul muutunud ja arenenud.
Näitus "Pärisrahvast priirahvaks"
Näitus "Pärisrahvast priirahvaks" tutvustab külastajatele Eestlaste ajaloolisi ja kultuurilisi juuri. Pärisorjuse kaotamise tähtsust on raske ülehinnata. Kuigi endiselt mõisa kontrolli ja käsu all, valisid talupojad nüüd ise endale esindajad, kes vastutasid maksude tasumise, kogukonnaliikmete toimetuleku ja argielu korraldamise eest. See kasvatas omavalitsuslikku eneseteadvust, sellest sai alguse eestlaste vaimne ja materiaalne iseseisvumine: perenimede panek, talude päriseksostmine, hariduse levik ja mitmekesistumine, kohaliku omavalitsuse edenemine, kultuurrahvaks kasvamine, riikluse kättevõitmine. See kõik oli muidugi pikk protsess. Ent tervikut pole võimalik näha, tundmata selle üksteisele järgnevaid etappe ja pöördepunkte. Näitusel välja toodud dokumendid räägivad pärisorjuse kaotamise aluseks olnud talurahvaseaduste Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819 rakendamisest ja nende mõjust talurahvale. Näituse saab teoks tänu Rahvusarhiivi koostööle (https://www.ra.ee/naitus/parisrahvast-priirahvaks/).
Lisaks on avatud muuseumi püsinäitused: Taluesemed, kirjad, tikandid jm.
Avatud on keraamika ateljee
Jälgi meid Facebookis: Ristema Talu Muuseum