Hageri muuseum

Avatud 17.30–22.30

Osalustasu 1 euro.

18.00   Matk „Metsavendade jälgede otsingul Rabivere-Kõnnu rabas“

Kogunemine 17.30 muuseumi juurde, kus jaguneme autodesse

Raplamaa metsad, rabad ja soosaared olid II Maailmasõja järel varjupaigaks neile, keda ähvardas vangistus ja küüditamine külmale maale – Siberisse. Neis paigus otsisid pelgukohti mehed, kes olid võidelnud nõukogude võimu vastu Saksa armee ridades, Eesti Leegionis, tagalateenistuses, Omakaitses, ning jõukad taluomanikud.

Kõrvalises, võõra silma eest varjatud Seli ja Krimmi raba vahelisel kõrgendikul, mida kutsuti Haavemäeks, asus üks metsavendade grupp, teine varjus Rabivere kõrgraba kaldal. Neid jälitasid nõukogude julgeoleku töötajad. Haavemäele peitunud meeste saatus kujunes traagiliseks, teise grupi meestel õnnestus eluga pääseda.

Rabivere grupi mehed rajasid männinoorendikku, umbes kilomeeter Kõnnu järvest, katusealuse. Selleks tassiti rabast turbaküüni laastudest katus. Seda oli raske kanda. Eest taris tugev Remmelgas, Juhan ja Artur hoidsid teisest otsast. Katuse alla kuhjati männioksi, peale pandi lambanahksed kasukad. Magama mahtus 4-5 meest. Istumiseks toodi kivid. Teejuhiks oli meestele vana, pleekinud pealuu, mis pimedas heledana silma paistis...

20.30   Näituse " Metsavenna elu " avamine

Näitus toimub koostöös Eesti Rahvusarhiiviga

Näitus on koostatud Eesti Vangilangenud metsavendadelt konfiskeeritud fotodest, mis lisati KGB asitõenditena nende juurdlustoimikutesse, mida säilitatakse Eesti Riigiarhiivis.

Näituse koostaja Tiit Noormets ja kunstnik Peeter Paasmäe

Muuseumi sünnipäeva tähistamine sünnipäevatordi söömisega

21.00   Kadri Alleri ettekanne "Metsavend Elmari elust Hageri ja Nissi kihelkondades ning kaugemal".

Ajaloohuviline Kadri Aller teeb ettekande, käsitledes metsavendade elu Hageri ja Nissi kihelkondades ning selle mõju laiemalt. Ettekanne keskendub vabadusvõitlusele ja vastupanule ning selgitab, kuidas need mõjutasid kohalikku kogukonda ja selle identiteeti. Keila mees Elmar Taimre (1916-2005) veetis 11 aastat oma elust metsavennana varjudes ning 10 aastat Mordva ANSV-s vangilaagris. Oma pika olelusvõitluse jooksul jõudis ta mitmesse Eesti nurka - Keilasse, Veriorra, Pohla külla ja Sindisse. Karmist elukorraldusest ja korduvatest üle noatera pääsemistest on säilinud hulganisti mälestuskilde ja fotosid. Rikkalik materjal võimaldab metsavenna õe lapselapsel Kadril jutustada teile Elmari loo, milles peegeldub paljude tolleaegsete noormeeste traagiline elusaatus.

22.30   Suletakse muuseumi uksed